Keiti Vilms – isekeelne kalamburist ja säutsupääsuke

Keiti Vilms – isekeelne kalamburist ja säutsupääsuke

,,Hei, kuidas läheb, kas sa seda kalambuuri lugesid juba?”, nõnda küsis minult hiljuti mu sõber Facebooki vestluses. Pidin talle toona vastama eitavalt, kuna ma ei teadnud, mida tähendab sõna ,,kalambuur” ning veel vähem – kust saab neid lugeda? Pärast kiiret seletust sain aru, et kalambuuri näol on tegu sõnamängu vormiga, mida on viimastel kuudel üha rohkem ja rohkem eestlasi hakanud harrastama.

Suur hulk neist on koondanud end Facebooki gruppi ,,KalambuuR”, mis tutvustab end järgmiselt: ,,Keeleväänajad ja sõnataltsutajad, ühinege!”. Like’isin lehte koheselt ja asusin keelemängu jälgima. Samasse gruppi on peale minu leidnud tee veel üle 3600 inimese. Kõiki meid ühendab huvi eesti keele vastu.

Umbes samal ajal, mil leidsin näoraamatu grupi, püüdis mu pilku, et ka teises populaarses võrgustikus, Twitter, käib sõnadega mingi žongleerimine. Erinevalt Facebookist, jäi aga Twitteri puhul silma, et enamike sõnamängude autoriks on üks konkreetne kasutaja, kelle säutse favoriiditakse ja jagatakse igapäevaselt. Kasutajad, keda hakkasin kohe jägima (followima), olid @metakeel, @logofiil ning @keitivilms.

Pärast mitme favorite’i ja retweedi lugemist, tekkis tõsine huvi isiku vastu, kes eelmainitud kontode alt säutsub. Võttes viimast tehnikaajastu võimalustest, küsisin salapäraselt Keiti Vilmsilt:
Vilmsi säuts
Ma ei pidanudki kaua ootama, mil mu säutsule vastati ,,Ma olen lihtne tüdruk, säutsupääsuke, kel on armastus ja kirg eesti ja eesti keele vastu”. See vastus tekitas minus veelgi rohkem küsimusi, sest ma ei ole veel näinud, et ükski eestlane kasutaks Twitterit säärasel viisil ja see on huvitav ning salapärane, mida ja kuidas ta mõtleb.

Esmane kontakt säutsla privaatsõnumites loodud, jätkasime vestlust Skype’is. Teadupärast Twitter piirab vestlust vaid 140 tähemärgiga, kuid küsimused on juba tekkinud ja vastustes sõnapiirangud ei ole oodata. Millegipärast, arvasin, et pean end Keitiga suheldes väljendama väga korrektselt, täislausetes ning ühegi kirjaveata. Õnneks sain kiirelt vastuse, kust sain aru, et võin end vabalt tunda ning ei pea hakkama pikki, mõtisklevaid ja keerulisi lauseid koostama ta on vestluses täpselt nii soe ja avatud, nagu oleksime teineteist tundnud aastaid.

Vilms

Keiti Vilms

Tegelikult ei ole neid kolme Twitteri kontot haldav tütarlaps üldse nii salapärane, kui mulle esmalt tundus. Sõbrad, tuttavad ja pereliikmed tunnevad Twitteri kalamburisti, metakeelt kõnelevat, säutsakat tütarlast nimega Keiti Vilms.

Muide, sama perekonnanime kandis ka Eesti Vabariigi riigitegelane ja esimene kohtuminister Jüri Vilms, kelle sünnist möödus eile, 13. märtsil, 125 aastat. Tegu ei ole kokkusattumuse, vaid hoopis sugulussidemega – nimelt oli Jüri Vilms Keiti vaaronu. Siis ei ole ka imestada, kust pärineb see ürgne kutse eestluse arendamiseks tema teeb seda läbi eesti keele.

Loo alguses tõin välja, et Facebooki grupis on üle 3600 liikme, Twitteris jälgib säutsupääsukese erinevaid kontosid kokku pisut üle 3000 kasutaja (Twitteri puhul tuleb võtta arvesse, et üks isik võib jälgida kõiki kontosid korraga). Igaljuhul on arv muljetavaldav, kuna oma huvi, just ühe konkreetse inimese säutsude vastu, on näidanud väga paljud inimesed.

Kolm Twitteri kontot on jagatud järgnevalt:

  • Keiti: @keitivilms – isiklikud mõtted, sõnaleiud ja vestlused-jagamised
  • Metsik lingvistika: @metakeel – ühemõtteliselt kahemõtteline, lustlik ja kohati siivutu keelemäng
  • Logophile : @logofiil – the lover of words

Raske ülesanne, kuid püüan üle paarituhande säutsu seast leida mõningaid näiteid:

@keitivilms:

  • e-esti rahvuslind – säutsupääsuke
  • vanarahvatarkus: igale luuale ei ole mõtet vart taha panna
  • eestlane ja tagantlane
  • Freitag, Samstag, Sonntag, Hashtag

@metakeel:

  • mahesportlane – see, kes ei kasuta dopingut
  • armukolmnurk on see, kui ühele hüpotenuusile pretendeerivad kaks kaatetit
  • säutsiid – twitteri konto kustutamine
  • faktbuddy – sõber, kes teab kõike
  • arheoloogi karjäär oli varemeis

@logofiil:

  • ikigai (n.) – meaning of life; the reason you wake up in the morning
  • smultronställe (n.) – “place of wild strawberries” – beautiful metaphor for a uniquely special spot, even if it’s only special to you
  • logolepsy (n.) – an obsession with words
  • lucubrate (vb.) – to write or study at night

Jälgijate nimekirja vaadates leiab sealt palju tuntud Eesti kirjanikke/ajakirjanikke, kultuuritegelasi/kriitikuid ning isegi poliitikuid. Mõnedega neist on ta ka astunud säutsusõprusesse, kus üksteisega vahetatakse nutikaid, kohati ka keerulisemaid kalambuure, mida igaüks ei pruugigi mõista. Aktiivsemat, igapäevast säutsumist, alustas ta umbes 4 kuud tagasi.

Kuid tagasi meie Skype’i vestluse juurde –

Ronald: Miks sa seda teed ja mis on su eesmärk?
Keiti: Miks inimene tviidib? Ju tal on midagi öelda. Miks sina tviidid? Miks kõik tviidivad?
Ronald: Ma mõtlen, et miks just sääraseid säutse teha?
Keiti: Aga see on see, kes ma olen. See tuleb, mitte ma ei tee. Vaata, ma olen süneglot, minuteada sellist sõna ei olegi meil eesti keeles. On olemas sünestees, sünesteesia mina olen süneglot. Sünesteesias seostavad inimese meeled värve helide või tähtedega, minu meeled teevad sama keele ja sõnadega. Minu keelepaelad, ütleme nii, ei ole kunagi sõlmes olnud.”

Aga ikkagi, miks, kellele ja milleks? ,,Minu tahe on tuua kaasaegsesse eesti keelde tagasi unustet sõnapärlid, teha uusi sõnu, uusi väljendeid. Luuletada. Kirjutada. Tahan suureks kasvades kuuluda Johannes Aaviku Seltsi. Ma tahan, et just noored, kasvõi needsamused Twitteri-noored, huvituksid sõnadest, EESTIKEELSETEST SÕNADEST kust need sõnad tulid ja mida nendega teha saab. Ja tead, nad huvituvad!”

AavikMeie Skype’i vestlustes tõi ta eeskujuna mitmeid kordi välja just Johannes Aaviku keeleuuendused. Olgu öeldud, et Aavikul oli Eesti tänapäeva kirjakeele kujundamises mängida suur roll. Tema tõi eesti keelde teiste seas ka Keiti väljatoodud näited: kiinduma, lummama, hurmama, embama, vallutama, loitsima, lugemus, lõpmatus, sulnis, passioneeriv. Ta on öelnud, et kui ta suureks tüdrukuks saab, tahab ta kuuluda Johannes Aaviku Seltsi, kuhu tänaseks on ta juba liikmeks võetud. (autori märkus).

Küsides, mis on su lemmiksõna, vastab ta: ,,Kõik sõnad. Mis ei ole, selle teen peas ilusaks ja kirjutan välja endale meeldival kujul, ehkki, uurides Andrus Saareste Eesti keele mõistelist sõnaraamatut kõnetas mind sõna ,,igavikupikkune”, ja jäi meelde”. Rääkides sõnaraamatutest, siis neid olevat tal lahti korraga mitu – väga huvitavad teda veel Wiedemann ja Saagpakk ja pooleli on ka liivi-eesti-läti sõnaraamat.

KeeleuuendusSuure austuse ja õhinaga räägib ta ainult Johannes Aavikust. Veel toob ta vestluse käigus välja oma suurima eeskujuna Toomas Hendrik Ilvese kui oma mentori. Keelemängude alustala Ilmar Laabani “Rroosi Selaviste” ja Artur Alliksaare luule. Jim Ollinovski, kui oma lemmikluuletaja ja Triin Tasuja kui uus-eesti parima poetessi, kelle manager Vilmsi ka nüüd on. Pärides, kust ammutab ta oma inspiratsiooni, sain vastuseks, et kõik eelnimetatud on suureks inspiratsiooniallikaks ja loomulikult ka säutsupesa Twitter ise, milles meie säutsupääsukene on leidnud oma väjundi.

Hiljuti sai temast Nihilist.fm loovdirektor ning peagi on ilmumas tema esimene sõnakogu koostöös kunstnik Kiwaga Paranoia kirjastuskompaniist.

Kokkuvõtteks saan öelda, et kuigi kalambuuritar on eravestluses väga avatud ja Twitteris twiiderlik, ning teeb seda ilusa eesmärgi nimel, ei soovi ta enda isikule tõmmata erilist tähelepanu, vaid rõhutab vestluses põhiliselt just eesti keele huvi ja tähtsust.

Tänase emakeelepäeva puhul on mul on hea meel tõdeda, et olen enda jaoks avastanud kalambuuri ning seda suuresti just tänu Twitterile ja seal pesitsevatele säutsupääsukestele. Ilusat pidupäeva meile kõigile ning jätkame eesti keele alalhoidmisega. Lõpetuseks lisan Keiti kirjutatud luuleread:

panid tule põlema
süütasid mus
leegi
kutsun: tule põlema
või tuleb teine
keegi

– Keiti Vilms