Kõik, mida sa pead teadma 5G kohta ning mida arvavad sellest Tele2 ja Elisa

Kõik, mida sa pead teadma 5G kohta ning mida arvavad sellest Tele2 ja Elisa

Vaid kaks nädalat tagasi teatas Eesti Telekom (EMT ja Elioni omanikfirma), et lõpetavad aegunud ning kodumaiste brändide kasutuse ning võtavad uue nimena kasutusele Telia Eesti.

Brändimuutuse uudisest möödus vaid paar päeva, mil Eesti vanima sideoperaatori emaettevõtte TeliaSonera teatas, et alustavad koostöös Ericssoniga, mille raames avatakse 2018. aastal järgmise põlvkonna sideteenuse 5G testimine Stockholmis ning üllatuslikult ka Tallinnas.

Kuigi paljudele võib jääda mulje, et alles me saime 4G ning juba liigutakse edasi, siis reaalsuses peame me uue sideteenuse igapäevsesse kasutusse tulekut ootama veel vähemalt neli aastat.

Mis on 5G?

Telia 5GLihtsalt öeldes on 5G viienda põlvkonna sideteenus, mille eelkäijateks on 4G, 3G, GSM ning analoogühendusega nn 1G. Uue teenusega tahetakse kasutajatele pakkuda veelgi suuremaid kiiruseid ning paremaid teenuseid. Kuigi 4G pakub juba muljetavaldavaid kiiruseid, siis 5G puhul on kiirused 40-60 korda suuremad. Tänu kiirele netiühendusele on sideoperaatoritel võimalik klientidele pakkuda 4K, 8K ning 16K resolutsiooniga voogedastusteenuseid (nt. Netflix) juhtmevabalt ehk ka suvalisse maakodusse.

Üliväikese hilistumise (latentsuse) tõttu on suur tõenäosus, et 5G võetakse kasutusele isesõitvates autodes, meditsiiniseadmetes, tööstuses ning koduses olmeelektroonikas.

Väikene hilistumine tuleb eriti kasuks isesõitvatel autodel, kus andurid ning sensorid peavad võimaliku kokkupõrke vältimiseks tegema kiireid arvutusi ühe millisekundi jooksul. Sama saab öelda ka meditsiiniseadmete kohta. Tänu tehnoloogia arengule on tõenäoline, et lähitulevikus hakatakse keerulisi operatsioone läbi viima robotite abil, mida juhivad tipp-kirurgid, kes asuvad patsiendist füüsiliselt teisel pool maakera.
Asjade internet

Mis eeliseid 5G endas veel peidab?

MimoLisaks juba mainitule on 5G puhul suureks argumendiks vähene energiatarbivus. Seniste andmete kohaselt on võimalik, et asjade interneti (IoT – Internet of Things) seadmeid saab tänu 5G kasutuselevõtuga hoida töös järjest 5-10 aastat ilma, et vahepeal peaks akusid laadima. Akud, mis on sellistes seadmetes kasutusel, on füüsiliselt võrdväärsed kahe AA tüüpi patareiga.

5G toob endaga kaasa ka juba eksisteeriva tehnoloogia MIMO suurema kasutuselevõtu. Nimetatud lühendi taga peitub tehnoloogia, mis teeb võimalikuks andmeside leviala suurendamise ning täpsema kiirgamise. Tänu seadmetes olevatele mitmetele saatjatele ning vastuvõtjatele suudab MIMO tuvastada selle (seadme) täpse asukoha ning tänu sellele saab ühendust jagada täpselt sinna, kus see (seade) asub.

Ideeliselt saab võimalikuks ka see, et 5G saatjate ning vastuvõtjatega varustatud seadmed (telefonid, lambipostid, linnatänavatel olevad prügikastid, isesõitvad autod jne) suudavad ise sama signaali ka edasi jagada. Tänu sellele peaksid ära kaduma nn leviaugud.

5G miinused

Kui kõik on nii hea, kiire, energiasäästlik, soodne ning kena siis, miks ei ole 5G-d juba reaalselt olemas? Praegu saab uue põlvkonna sideteenuse suurimaks miinuseks pidada standardi puudumist. Kuigi sellest on huvitatud mitmet ettevõtted ning riigid, siis veel praeguseni ei ole kokkulepitud kindlas standardis. Telia Eesti esindajate sõnul on võimalik, et standardid saavad paika alles 2020. aastal.

Sarnaselt 3 ja 4G tulekuga peab ka 5G puhul arvestama, et kiiremast ning paremast ühendusest huvitatud inimesed peavad endale hankima uued telefonid, arvutid, isesõitvad autod ning muud seadmed. Kuna 5G suurendab võrgumahte ning kiiruseid on üsna tõenäoline, et esimestel kuudel, kui lausa mitte aastatel, maksab 5G teenus märkimisväärselt rohkem praegusest 4G-st. Kuna eeldatakse, et ühendust hakkavad kasutama praktiliselt kõik olmeelektroonika seadmed, siis mingihetk lähevad hinnad alla.

5G vallutamine ja kasutuselevõtt

20. sajandi üheks suurimaks tehnoloogiliseks rivaalitsemiseks saab pidada USA ja Nõukogude Liidu vahelist nn kosmoserallit. 5G arendamise, testimise ning kasutuselevõtu osas on märgata sarnast rivaalitsemist, küll veidi sõbralikumas õhkkonnas. Tänaseks on 5G arendamist kinnitanud Suurbritannia, USA, Euroopa Liit, Lõuna-Korea ning Hiina. Juba 2012. aastal teatas Euroopa Komisjoni toonane asepresident ning digitaalarengu volinik Neelie Kroes, et 5G arendust rahastatakse 50 miljoni euroga. Tänaseks on Euroopa Komisjoni poolt algatatud veel mitmeid 5G-ga seotud projekte, millest ühe raames tehakse koostööd ka Lõuna-Koreaga.

Nüüd jõuamegi tagasi kosmoseralli juurde, kust saab tuua paralleele üle 5G võidukäigu juurde. Ei pea olema eriline asjatundja, et näha tehnoloogiaettevõtete soovi olla esimene teenusepakkuja maailmas, mis avab 5G testvõrgu ning hiljem ka töötava teenuse klientidele.

Kui juba paar aastat on räägitud sellest, et esimene arvestatav 5G testvõrk avatakse 2018. aastal Lõuna-Koreas toimuvate PyeongChangi taliolümpiamängude raames, siis tänaseks on mitmed ettevõtted teatanud, et nemad soovivad korealastele ära teha. Juba tänavu on oma testvõrgu lubanud avada prantslaste Orange ning ameeriklaste Verizon.

2017. aasta lõpuks on lubanud 5G testvõrgu avada venelaste sideoperaator MegaFon, kes teeb tehnoloogia arendamisel koostööd hiinlaste Huaweiga. Nimetatud ettevõtted on teatanud, et tavakasutajate poolt reaalselt kasutatav pilootvõrk avatakse 2018. aasta jalgpalli MM-i ajaks.

Elisa Tele2

Konkurendid näevad Telia sõnavõttudes reklaamikampaaniat

Küsisime Telia 5G uudise kohta kommentaari ka Tele ja Elisa esindajatelt. Mõlema vastustest loeb välja, et Telia poolt väljahõigatud 5G on veel algusjärgus ning midagi erilist ei tasu oodata ka 2018. aastal.

Tele2

“Kuna viimaste andmete kohaselt tuleb 5G rahvusvaheline standard aastal 2019, siis Telia räägib 2018. aastal avatava võrgu puhul standardieelsest võrgust, mis võib vastata 5G nõuetele, aga võib ka mitte vastata. Seega pole seda korrektne nimetada 5G võrguks, vaid saame rääkida pilootvõrgust, mis pole kasutatav tavakliendile. Kindlasti pole 2018. aastal olemas 5G kommertsseadmeid, mis võimaldaks lõpptarbijal sellest võrgust kasu saada,” teatas Tele2 tegevjuht Argo Virkebau.

Virkebau lisas, et Tele2 kuulub rahvusvahelisse NGMN allianssi (The NGMN Alliance ehk Next Generation Mobile Networks Alliance), mis töötab 5G standardit välja. “Seega räägime juba täna aktiivselt kaasa standardi väljatöötamisel ja hoiame oma partneri Nokia Networks’iga 5G arengutel silma peal. Nokia on oma kiirustestides saavutanud interneti allalaadimiskiirusena juba 19 gigabitti sekundis. Täna arvatakse, et 5G kiirusenõue võib tulla 10 gigabitti sekundis. Kui 5G standardi nõuded selgemaks saavad, oleme valmis kiiresti reageerima ja ehitama esimesena testvõrgu, millest tarbija kasu saab. Ent tasub silmas pidada, et täna on 5G puhul fookus mitte inimestel, vaid asjade internetil ning enne 5G võrgu ehitamist peab tekkima selle suhtes reaalne vajadus,” lisas Virkebau.

Elisa

“Elisa hinnangul on klientidele 2018. aastal 5G kommertsteenust lubamine ebareaalne, sest 5G standard on kinnitamata ning puuduvad ka täiendavad sagedused 5G kasutusele võtmiseks. Rääkimata sellest, et kliendile ei ole seadmeid, millega saaks teenust kasutada. Kogu maailmas puudub hetkel veel ka selge arusaam, milliste teenuste osutamiseks nn 5G-d tulevikus üldse kasutama hakatakse ehk millised lahendused ja rakendused seda tehnoloogiat üldse vajada võiksid. Elisa näeb, et pole mõistlik tuua turule teenust, mille osas puudub selge arusaam, milline on selle tehniline lahendus või mille jaoks see klientidele täpsemalt vajalik võiks olla,” sõnas Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen.

Seppänen teatas, et vaatamata sellele, et 5G on veel mitme aasta kaugusel, hoiab Elisa kätt pidevalt tehnoloogilisel pulsil ning on valmis ka endapoolsete arendustega alustama niipea kui see äriliselt mõttekas on.

“Elisa eesmärgiks on olla esimeste hulgas uute tehnoloogiate juurutamisel, mille osas on kokku lepitud standardid ja kommertsiaalsed lahendused. Seetõttu keskendub Elisa 4G edasi arendamisele, mis tähendab 4G kasutusele võtmist kolme ning edasi juba nelja carrier aggregation`i liitmistehnoloogial. 4G edasiarenduste kasutusele võtmine aitab tõsta mobiilse interneti kiiruseid Elisa kliendile esimestes etappides kuni 450 Mbit/s ja seejärel kuni 600 Mbit/s. Samuti on meil plaan testida juba sel aastal 4,5G teenust, mis lubab tulevikus klientidel kasutada kiirusi kuni 1 Gbps,” lisas Seppänen.